31-aastane Mihkel Saar, kes on pidanud veidi rohkem kui 60 kohtumist Eesti Meistriliigas ja üle 150 kohtumise Esiliigas, on klubi üks kogenenumaid mängijaid. Kuna tegu on Rakvere meeskonna raudvaraga, kes pole veel seni klubi meediakanalites sõna saanud, otsustasid Tarva fännikoordinaatorid Rakvere poolehoidjate nimel mehe tausta ja mõtteid lähemalt uurida ning avalikkusega jagada.
* Räägi palun alustuseks veidikene lähemalt oma argielust. Mis on Su põhitööks ja mis lisaks vutile vaba aega röövib?
Praegu olen lapsehoolduspuhkusel ja võib öelda, et peale jalgpalli lähebki enamus aeg lapsele. Kui jääb vaba aega, siis kodus on alati midagi, mille kallal nokitseda.
* Kuidas algas Sinu kui jalgpalluri teekond? Millal läksid esimest korda trenni, kes oli treener ja miks just jalgpall?
Jalgpallitrennis hakkasin käima 19 aastaselt, siis kui läksin ülikooli kehakultuuri õppima ja ainepunktide jaoks oli vaja kuskil trennis käia. Enne seda olin aktiivsemalt tegelenud kergejõustikuga, kuid kuna seal perspektiiv midagi saavutada või kuhugi jõuda puudus, otsustasin vähe tõsisemalt jalgpalli mängima hakata. Kooliajal muidugi mängisime ka trennides jalkat, nii et päris võõras see mulle polnud.
Tallinnas hakkasin käima FC Elva trennides, kus treeneriks oli Aavo Sarap. Samas trennis käis ka selline legendaarne Rakverest pärit mängija nagu Esko Brandt.
* Kui poleks olnud jalgpalli, võiks rääkida Mihkel Saarest kui osavast…?
Mingi pallimänguga vast ikka hobikorras tegeleks.
* Teadupärast oled esindanud neljal hooajal järjepanu Eesti Meistriliigas Viljandi JK Tulevikku (2004-2007). Kuidas vaatad sellele perioodile tagasi täna? Ning kas Viljandi eest jookseb praegugi väljakul endisi meeskonnakaaslasi?
Tagasi vaadates tuleb tõdeda, et Viljandi Tulevikus ma mängisin ainult selle pärast, et tahtmine oli suur ja füüsiline vorm oli tol hetkel väga hea. Samuti oli tänu kergejõustiku taustale hea kiirus ja nende omaduste pealt ma suutsin seal mängida. Eks neil aastail sai kõvasti trenni tehtud ja muidugi palju Viljandi vahet sõidetud.
Praegustest Viljandi mängijatest olen koos mänginud klubi praeguse presidendi Raiko Mutlega, samuti tegevjuhi Rain Tölpusega.
* Millist hooaega pead enda senise jalgpallurikarjääri jooksul kõige tugevamaks? Milline aga oli meeldejäävaim, või on see alles ees?
Kõige parem ja ka meeldejäävaim hooaeg on olnud 2005 a, kui tulime Viljandi Tulevikuga Eesti Meistriliigas viiendaks.
Fotomeenutus aastast 2008. Mihkel Saar Rakvere FCF särgis vs Paide Linnameeskond.
FOTO: Mihkel Martinson
* Tarvas mängid vajadusel nii keskkaitses kui keskpoolikus. Millisel positsioonil tunned end aga ise kõige mugavamalt?
Kõige mugavamalt olen tundnud ennast äärepoolkaitses mängides, siis kui veel kiirust oli. Seal tead, et vähemalt ühelt poolt kedagi ei tule.
* Kellega on sul väljakul kõige parem klapp (üksteisemõistmine)?
Kui nüüd mõtlema hakata, siis Taavi Trasbergiga vist. Ei tea, mis tema muidugi arvab.
* Pole möödunud ühtegi Tarva-aastat kui oleksid mänginud vähem kui 30+ kohtumist. Mullu osalesid lausa 38-st võimalikust (esindusmeeskonna) kohtumisest 37-es, tänu millele olid selles vallas Tarva parim. Kas fenomeni põhjuseks on vaid hea füüsiline ettevalmistus, või milles peitub saladus, et oled suutnud nii kaua vormis ja terve püsida?
Ise ma ei tunne, et mingis eriti heas füüsilises vormis oleksin, aga sellel tasemel saab veel hakkama. Üks põhjus, miks terve olen suutnud püsida on see, et treeningkoormus on viimasel ajal suhteliselt madal olnud ja seetõttu on vigastuseoht ka väiksem, pole nii palju võitluslikke olukordi ega ülekoormusest tingitud vigastusi.
Mihkel Saar heitlemas Infoneti ründaja Manuchoga (2012)
FOTO: Mihkel Martinson
* Millist füüsilist või vaimset omadust pead jalgpalluri juures kõige olulisemaks?
Võitluslikkust.
* Olles Sergei ja Elari kõrval üks vanematest Tarva mängijatest, kaua Sa arvad, et veel jaksu Rakveret palliplatsil esindada võiks olla? Mis on see, mis Sind motiveerib, ja kas võib juhtuda, et kunagi tulevikus annad enda kogemusi edasi treenerina?
Praegu veel ei näe ette, et võiks mängimise lõpetada, aga eks see ei olene ainult enda tahtmisest. Treenerina ennast praegu küll ei näe, vähemalt mitte niikaua, kui ise veel mängin.
* Mida soovitada Tarva noormängijatele, et nad üks päev Sulle valusamalt kandadele astuma hakkaks?
Eks ikka trenni tuleb teha ja võimaluse tekkides julgelt mängida.
* Lõpetuseks, kas on midagi, mida sooviksid omaltpoolt fännidele edasi öelda?
Loodan, et fännidel jätkub ikka energiat, et väljakuäärde meeskonda toetama tulla!
Aitäh küsimustele vastamast ja edu tegemistes!
Rakvere Pullid