Rakvere jalgpalliklubil Tarvas täitus detsembris 10. tegutsemisaasta. Võtame sel puhul meenutada millised need aastad klubi seest vaadates on paistnud.
Tarva eelkäijaks on VJK Rakvere (2004-2007), mis alates 2008 hooajast hakkas Flora süsteemiga liitumise järel kandma Rakvere FC Flora nime (2008-2010). 2010 detsembris võttis klubi juhtimise Ain Metsalt üle Reijo Kuusik ning Rakvere FCF-st sai Rakvere JK Tarvas.
2011 hooajal oli Tarvas esindatud meeste jalgpallis kahe võistkonnaga – Rakvere JK Tarvas esivõistkond meeste teises liigas ning duubeltiim kolmandas liigas. Naiskond võistles naiste teises liigas. Poistevõistkondi oli kokku neli. Treenereid oli klubis kolm. Reijo Kuusik ja Jaak Proosa tegutsesid klubi meespoolega ning Alar Peek tüdrukute ja naistega.
Tänaseks toimetab Tarvas üle kogu maakonna. Tarva treenerite juhendamisel on Rakveres rohkem kui 400 poissi, tüdrukut, meest ja naist. Lisaks sellele tegutseb Tarvas ka kaheksas lasteaias, kus trennides osaleb 250 noort. Töö käib ka neljas maakoolis, kokku hõivatud lapsi on 100 ringis. Personaliliikmeid on jalgpalliklubis Tarvas 20 (sh 3 UEFA A ja 6 UEFA B kategooria treenerit).
Rakvere JK Tarvas esindusmeeskond 2011 (EMV II liiga ida/põhi). Vasakult ülalt: Reijo Kuusik, Mihkel Saar, Mihkel Lõhe, Elar Tovstik, Erkko Liiv, Jüris Sahkur, Tarmo Rebane, Joonas Ljaš, Jaanus Kaasik, Alari Tovstik. Paremalt alt: Sergei Akimov, Alari Aunapuu, Henri Hang, Siim Rannamäe, Mart Kiis, Toomas Kiis, Martin Polluks. Pildilt puuduvad 2011 hooaja esindusmeeskonna mängijad: Alar Petrovits, Kristo Remmelgas ja Sander Susi.
FOTO: Andres Ljaš (Rakvere linnastaadion 2011)
Kui mõtled Tarvas, siis mis esimesena pähe tuleb?
Klubi tegevjuht ja juhatuse liige, U14 võistkonna treener ning noortetöö juhi kohusetäitja Joonas Ljaš (JL): “Võitlusvaim, jõud, tahe. Väge täis olemine. Need sõnad võiks iseloomustada ka meie klubis treenivaid lapsi. Treeneritena peame seda sõnumit neile edasi andma!”
Klubi juhatuse liige ja treener Reijo Kuusik (RK): “Tarvas on kogu Rakvere linna sümbol. Seda ilmestab võimas kuju Vallimäel, kes ootab enda juurde alati häid inimesi ja halvad linnast välja kihutab. Ise olles klubi sees toimetanud algusaastatest saadik, mil nimi sai klubile sümboli järgi pandud, siis tihtilugu liigub mõte ikka Jalgpalliklubile.”
Klubi juhatuse liige, esindusmeeskonna ja U17 võistkonna peatreener Tarmo Rebane (TR): “Mul meenub kõigepealt tarva kuju Vallimäel, aga see selleks. Kui klubi peale mõelda, siis meenuvad lapsepõlvesõbrad ja endised võistkonnakaaslased.”
Tegevjuhi abi, meediatöötaja ja kodumängude korraldaja Andres Rattassep (AR): “Rakvere, inimesed, ühtehoidmine ja hingestatus oma tegevustes.”
Tarva rünnakut vedamas pikaaegne klubijuht Reijo Kuusik, kellel on Rakvere esindusmeeskonna eest ette näidata 202 liigamängu ja 49 väravat. Taustal on linnastaadionil pakutavat nautimas legendaarne Rakvere korvpallitreener Andres Sõber. Meenuta 2012 hooaega: videokokkuvõte
FOTO: Arvet Mägi (Rakvere linnastaadion, Rakvere JK Tarvas – Kohtla-Järve FC Lootus, 10.06.2012)
Kuidas jõudsid JK Tarvasse? Milline on sinu teekond klubis olnud?
JL: “Minu teekond algas 2013 aastal peale ülikooli lõppu, kus alustasin täiesti nullist ilma igasuguse kogemuse ja litsentsita 2005. a sünd poiste treenimist. Sealt edasi olen olnud klubis pea kõikides ametites. Julgustan kõiki noori endaga ühendust võtma, kel vähegi huvi treeneritöö vastu.”
RK: “2010 olles Eesti meistriliigas FC Kuressaare mängija sain vigastada. Vigastuse järel tuli pakkumine asuda Rakveres treenerina tööle. Mõtlemisaega ma eriti ei vajanud, sest tahtsin peale vigastust kindlasti jääda jalgpalliga seotuks.
Algusaastatele võib nüüd tagasi vaadata ja ikka muiata, sest olin ennast ühtäkki avastanud täiesti uues keskkonnas ja rollis. Elatud sai esialgu vanemate juures ja puudus isiklik auto. Algusaastatel oli palju vaja liikuda, siis sai kasutada selleks kõikvõimalike erinevaid variante. Tihti oli vaja leida korralik logistiline plaan, et õhtu jooksul kõik trennid erinevates kohtades saaks peetud. Õnneks sel ajal veel tänu kiiretele jalgadele ja linna väiksusele sai asjad tehtud. Suvel oli muidugi lihtsam ja mugavam. Meenutama hakata, siis polnud esialgu raha pallikotigi jaoks. Eriline luksus sel ajal oli pallikoti täis palle, mis praegu ehk osadele pähegi ei tuleks. Tarmo sai teha kõigi oma gruppide trennid alates seitsme aastastest kuni 15 aastasteni kõik samade viieste pallidega.”
TR: “Lõpetasin ülikooli ja töötasin ühe aasta erialasel tööl, aga kahjuks/õnneks kontoritöö mulle ei sobinud. Kuna samal ajal mängisin ikka veel ka JK Tarva esindusmeeskonnas, siis pakkus Reijo välja, et tule klubisse treeneriks.
Alustasin kohe suure pauguga: treeningud kolme noortegrupiga, vahepeal isegi nelja grupiga. Kohati oli 13 trenni nädalas ja sai ise ka veel trenni selle kõrvalt teha. Kuus aastat sai ainult noortega ja duubelmeeskonnaga töötada ning siis 2017 aastal tekkis võimalus töötada esindusmeeskonnaga. Võtsin pakkumise vastu ja muu on ajalugu…”
AR: “Ülikool sai lõpetatud 2013 ning sai võetud korraks aeg maha. Ees oli ootamas 11 kuud ajateenistust ning koolis omandatud (metsamajandus) erialal tööle asumine millegipärast ei kõnetanud mind toona. Ajateenistuse lõpuperioodist, 2015 varakevadest, mäletan, et mingi hetk kasarmuvoodis lesides vaatas telefoni ekraanilt vastu sõnum Joonaselt küsimusega, et kas mul võiks olla huvi klubiga liituda. See pakkumine tuli ootamatult ning polnud mitte midagi väga konkreetset, aga et saame suve algul tema ja Reijoga kokku ja arutame asja. Kui alguses ei osanud/julgenud midagi arvata, siis teenistuse lõpuks jõudsin oma mõtetega sinnamaale, et miks ka mitte, haarab härjal sarvist ja vaatame mis saab. Jalgpall omamoodi südameasi kogu aeg olnud.
Nii mõnegi esindusmeeskonna mängijaga sai nooruspõlves Rakvere FC Flora (90-91) ajal Aivar Voodi trennides koos käidud. Mingi hetk jäi see aga minu jaoks katki, ning leidsin, et tribüünil omadele pöidlahoidmine tuleb mul paremini välja ja enda mängunälja kustutamiseks sobib ka rahvaliiga hästi.
Rakvere mänge sai juba varem staadionil sõpradega vaatamas käidud, kuid Tarva aastatega kujunes kaasaelamine aktiivseks. 2012-2016 olin fännklubi Rakvere Pullide üks eestvedajatest ja klubi aitasin nõu ja jõuga vabatahtlikuna, kuniks 2015 teises pooles sai minust ametlikult klubitööline. Esialgu sain klubilt stipendiumi ning töötukassa maksis tööjõutoetust ning osaletud sai ka erinevatel koolitustel. Aja möödudes ja klubi kasvades on saanud Tarvast minu jaoks aga põhikohaga töö, mille sekka on olnud aeg-ajalt vaja kombineerida ka muid hooajalisi jalkaväliseid tegemisi.”
Rakvere esindusmeeskonna pikaaegne kapten Alari Tovstik #17 (185 liigamängu ja 22 liigaväravat), läbi aegade Rakvere resultatiivseim väravakütt Sergei Akimov #9 (276 liigamängu ja 143 väravat), Alari Aunapuu #2 (321 liigamängu ja 43 väravat) ja tänane peatreener Tarmo Rebane #19 (181 liigamängu ja 33 väravat). Meenuta 2013 hooaega: videokokkuvõte.
FOTO: Rakvere linnastaadion, Rakvere JK Tarvas 6 – 2 Tartu JK Tammeka II (videokokkuvõte), 21.08.2013
Millised on olnud senise kümne aasta kõige meeldivamad ja meeldejäävamad hetked?
JL: “Kõige meeldejäävamad hetked mängijana on muidugi kõik võidetud karikad ja mängud ning ühised üritused, mis on jätnud kustumatuid mälestusi. Kindlasti ka Premium liigasse pääs. Treenerina on erinevaid meeldejäävaid hetki nii palju, et kõike ei suuda meenutada. Võtaksin kohe viimase meeldejääva hetke, milleks on U14 Eesti Meistritiitel. Aga neid väikseid rõõme on treeneritöös nii palju ja kõiki siin ette loetleda võimatu, seda peab ise kogema!”
RK: “Esindused – naiskond, meeskond, kõik aastad on olnud ägedad ja omamoodi. Välja arvatud vahest viimased kaks aastat, mis on pigem olnud ootamine. Ratsionaalselt saame hetkeolukorrast aru, aga emotsionaalselt on olnud ikka raske.
Meenuvad veel derbid Kiviõliga ja Akimovi käärid ning 2015 tehtud ajalugu. 2016 aasta oli raske, aga ääretult kogemusterikas ja tänulik selle aasta eest. Emotsioone pakuvad siiani meenutused oma esimesest noortegrupist. Ikkagi esimesed kogemused ja õppetunnid.”
TR: “Esiliiga kolmas koht ja meistriliiga üleminekumängud, edukad aastalõputurniirid, 2015 aasta kui tõusime ML-i.”
AR: “2012 ja 2013 esindusmeeskonna hooajad (Jüris Sahkuri üleminutite viigivärav Tartus). Üleminekumängud Tallinna Kalevi ja Tartu Tammekaga. 2015 Esiliiga hooaja lõpplahendus. 2016 esimene pool (kuni suvise koduse allajäämiseni Pärnuga). Vastasseisud Kiviõli ja Vändraga, kus põnevust jagus nii väljakul kui ka tribüünil. Karikamängud Viljandi ja Tallinna Kaleviga. Võidukad aastalõputurniirid — nii fännikad, kui klubiga. Esimene perepäev (2015). Ühisüritused üldiselt on kõik olnud toredad.”
2015 Esiliiga hooaja viimases voorus alistas Valeri Bondarenko juhendamisel Tarvas koduplatsil Tallinna FC Levadia II 3-1. Seega oli Rakvere JK Tarvas parim iseseisev klubi aste allpool meistriliigat. Levadia kaotas ühe punktiga kuldmedali Tallinna FC Flora II-le ning Rakvere edestas omakorda ühe punktiga oma lähimat konkurenti, Tallinna Kalevit. Rakvere tõus kõrgliigasse pälvis 2015 aastal Lääne-Virumaa “Aasta tegu” tiitli. (Vaata ka mängupäeva videokokkuvõtet: link)
FOTO: Ain Liiva (Rakvere linnastaadion, 08.11.2015)
Kas on mõni aasta teiste seas, mis eristub sinu jaoks kõige enam? On Tarva jaoks olnud kõige märgilisem?
JL: “Eks see Premium liiga hooaeg võiks ju olla, samas oli ka varem suurepäraseid hetki Esiliigas, kus võitlesime mingid hooajad koguaeg kõrgliiga koha nimel. Meid ei võetud kui nõrku vastaseid ja austati. Soovin väga, et see aeg tuleks tagasi. Noored peavad vaeva nägema ja pingutama ning mõtlema suurelt. Kedagi ei tohi karta, sest ainult siis on võimalik suuri asju korda saata!”
RK: “Esimesed aastad on eriti südamelähedased. Esiliiga, üleminekumängud ja aastalõputurniirid jne. Ja nagu räägitud kõrgliiga. Aga kindlasti leiab kõikidest hooaegadest midagi tähenduslikku.”
TR: “Meistrika hooaeg ikkagi. Tulemus tulemuseks, aga ajalugu on tehtud. Hea oli kõrgeimal tasemel jalgpalli näha Rakveres.”
AR: “Esiliiga 2012-2013 aastad on minu mälupildis kõige kuldsemalt salvestunud periood, aga 2016 Premium liigasse jõudmine on kindlasti meie kõige tähenduslikum verstapost seni. Rohkem kui pool sajandit polnud rakverlased oma koduõuel riigi kõige kõrgemat liigavutti näinud.”
Premium liiga 11. vooru kohtumine Rakvere JK Tarvas 0-1 Tallinna FC Infonet. Mängu ainus värav sündis 90. minuti penaltist. Tänaseni tähistab antud kohtumine Rakvere publikurekordit, 467 pealtvaatajat kodusel liigamängul. FC Infonet tuli 2016 hooajal Eesti meistriks. Vaata meenutuseks ka ETV videokokkuvõtet: link (lisaks ka ReaaliTV kokkuvõtte koos Juhan Jograf Siimu ja Vladimir Voskoboinikovi kommentaaridega: link)
FOTO: Ain Liiva (Rakvere linnastaadion, 07.05.2016)
Mis on olnud kõige lõbusamad seigad?
JL: “Pulli peab saama koguaeg. Ka kõige sitemal ajal võiks naeratada, sest paremad ajad on alati ees ootamas ja pole mõtet stressata.”
RK: “Kümne aasta jooksul on olnud võistkonnas meeletult neid hetki. Erinevad koosviibimised, sõidud — sportlased teavad, et igas trennis saab mingi piirini alati nalja ka. Eks see maandab pinget ja annab hea tunde.
Alati on hea inimestega kohtuda staadionil ja vahetada erinevaid päevakohaseid nalju. Tihtilugu staadionile muremõtetega tulles saab sealt lahkuda hea emotsiooniga. Kas siis läbi laste emotsioonide või mõne Tarmo nalja peale.”
TR: “Mängijana, hooaja lõpetamised, bussisõidud n-ö esinduse kuldaegadel. Treenerina meeldis väga väikeste jalgpalluritega treeningud. Iga trenn sai põhimõtteliselt mingit pulli, sest laste kujutlusvõimel pole piire — seda siis laste tegudes või jutus.”
AR: “Tribüünil sai omal ajal igasugu erinevaid elamusi kogetud. Praegu aga ei möödu koosolekut, kus Tarmo ei suudaks esitada mõnd tabavat ja ilmekat võrdlust, mis muhelema ei võtaks. Isegi kui teema tõsine või kurb, huumor ikka aitab, isegi kui teinekord mustemat sorti.”
Rakvere fännid Eesti karikavõistluste võõrsilmängul. 1/16-finaalkohtumine meistriliigas mänginud FC Viljandiga lõppes Rakverele kaheväravalise kaotusega (protokoll, videokokkuvõte). Aasta varem, veel teises liigas mänginuna, lõppes Tarva karikateekond samuti sama kõrgliiga vastase vastu Viljandis, kui võõrustajate normaalaja viimase minuti penalt viigistas mänguseisu ning üleajal löödi teine veel (protokoll, videokokkuvõte).
FOTO: Mart Kiis (Viljandi, 22.08.2012)
Raskused — mida on tulnud ületada, mis ületamisel, mis ootab ees?
JL: “Raske on end kuuldavaks ja nähtavaks teha. Oleme uustulijana pidanud ennast pidevalt tõestama ja kõik ise välja võitlema. Tööd selles osas jagub tänagi.
Raske on kohapealt leida ka vajalikku personali, kuna meie töö on väga spetsiifiline. Suuresti oleme pidanud ressursid leidma enda seest, mängijate hulgast. Kui keegi, kes seda loeb, tunneb, et talle võiks treeneri- või kohtunikutöö huvi pakkuda, siis võtku meiega julgelt ühendust. Kes teab, mis siit välja kooruda võib.
Ees ootab palju uut ja põnevat. Me jätkame arenemist ja ei peatu, tahame olla suurim spordiklubi maakonnas ja teeme kõik selleks, et võimalikult palju poisse ja tüdrukuid leiaks tee meie klubisse. Kindlasti ootab treenereid ees uus ja põnev aeg, kus on palju koolitusi ja enesearendamist ees. Treeneriametit õpid kogu elu.”
RK: “Raske on kogu aeg, aga eks eriti algusaeg. Alustada tuli sisuliselt nullist. Klubil puudus struktuur ja noortetöö. Rahalised vahendid olid väga kasinad, kui mitte öelda, et olematud. Aga eks aasta-aastalt ole tulnud ikka häid inimesi, kes aidanud ja panustanud. Väga raske oli kindlasti ka 2016 hooaeg meile kõigile, aga ühtlasi ka väärtuslik kogemus.
Klišeena kõlav raskused on elu paratamatu osa ja need ei kao kuhugi, aga paraku see jalgpalliklubis nii on. Klubi kasvamine on lõpmatu protsess, mis esitab pidevalt uusi väljakutseid. Aga tuleb õppida nautima protsessis sees olemist ja endale pidevalt uusi põnevaid uusi väljakutseid seadma, et meel ei nüristuks. Jalgpallitöö on kindlasti suuresti missiooni töö millega rikkaks ei saa, aga vähemasti saame tegeleda asjaga, mida me armastame ja anda ühiskonda läbi emotsiooni ja terviseedendamise kõvasti tagasi. Tihtilugu unustatakse klubide juures just need asjad ja elatakse liigselt tulemustele, mis on ka mõistagi normaalne. Eks kõik peab olema tasakaalus.
Laias laastus võib öelda, et oleme 10 aastaga kasvanud 10 korda – nii liikmete, personali arvult, kui ka eelarveliselt. Loodame, et kasv jätkub samas tempos, kui mitte kiiremini.”
TR: “Alguses oli raske saada n-ö pildile, et meid tõsiselt võetaks — alates jalgpalli ringkondadest ja lõpetades linnaisadega. Tahes tahtmata on mass oluline, sest 400 inimese probleemid ja vajadused kõnetavad enam kui 40 inimese omad. Nüüd kui Tarvas treenib üle 400 inimese, sooviks näha natukene rohkem sellist Tarva mängija identiteedi (profiili) tekkimist.
Mina sooviksin näha klubis veelgi rohkem koostööd. On olnud aegu, kus iga treener nokitseb kohati liiga palju n-ö oma põlve otsas ja mängijate sihiteadlik arendamine on jäänud natukene õnne peale.
Tulevikus loodangi, et suudame kasvatada veelgi enam tasemel noormängijaid, kes esiteks oleksid suureks abiks Tarva esindusmeeskonnale (ja naiskonnale) ning suurim soov oleks mul näha Tarva kasvandikku Eesti täiskasvanute A koondises.”
AR: “Nuputamist ja väljakutseid jagub pidevalt, aga kõige kurvem hetk oli ilmselt Bondarenko klubist lahkumine, ka Kirsi minekust oli kahju. Eks kahju on ka kui mõni teenekas mängija oma Tarva karjääri lõpetab või mõni senine tubli klubi abiline või poolehoidja leiab uue väljakutse. Kuid eks inimeste tulek ja minek on (jalka)elu paratamatu osa igal pool.
Kahju on, et meie esindusmeeskond enam ei kõneta ja too nii palju rahvast tribüünile nagu vanasti, aga loodetavasti on see varsti juba möödanik ning leiame tee taas rahva südamesse.”
Teist aastat järjest oli Rakvere murdnud end meistriliiga üleminekumängudele. Kui 2012 tuli kahe mängu kokkuvõttes tunnistada 3-1 kõrgliigas mängiva Tallinna Kalevi paremust, siis 2013 tuli 6-2 alla vanduda Tartu Tammekale. Mõlemad kodused üleminekumängud meelitasid staadionile üle 300 pealtvaataja. (Vaata ka videokokkuvõtet 2013 kodusest üleminekumängust Tammekaga, kus värava lööb ka tänane esindusmeeskonna peatreener Tarmo Rebane: link)
FOTO: Rakvere kunstmurustaadion, 17.11.2013
2020, mis aasta see klubi jaoks oli?
JL: “Aasta oli keeruline ja väljakutseid pakkuv, aga me oleme elus kõik ja töötame edasi. Kindlasti sai siit olukorrast palju õppetunde ja edasiseks vajalike kogemusi. Igas halvas on midagi head ja olen kindel, et järgmised aastad on juba lõbusamad. Esinduse poole pealt oli keeruline, noorte poole peal pigem näeme positiivseid arenguid ja klubisse võidetud esimene noorte meistritiitel annab sellest aimu!”
RK: “Palju segadust ja kohanemist, nuputamist jne. Lastevanemate tugi ja riigiabi. Tuli mõelda ka sellele, et mida teha ja kuidas valmistuda, kui stsenaarium peaks kujunema väga kurvaks.
Aastas oli ka rõõmustavat. Näiteks Valencia laager oli üks meie tänavustest suursündmustest. Klubina tervikuna aga laiendasime haaret, avasime uusi gruppe. Klubiga liitus uusi inimesi ja mõneti muutusid ka meie rollid.
Elasime aasta üle ja võitleme edasi ka 2021. Klubi on niikaua kuni on inimesed selle ümber.”
TR: “Väga segane aasta, sest viirus mõjutas vägagi ka meie igapäeva treening- ja võistlusprotsesse. Esindusel oli ka väga raske aasta. Tulemus oli alla igasugust arvestus, aga tegelikud tagamaad olid ka väga keerulised sealjuures.”
AR: “Vundamendi taasloomise aasta.”
Rakvere JK Tarvas tuli tänavu U14 Esiliiga meistriks, mis on selle vanuseklassi kõige kõrgem võistlussari Eestis. JK Tarvas U16 tuli teise liiga võitjaks väravate vahega 102-14, tunnistada ei tulnud ühtegi kaotust ja vaid korra mängiti viiki. JK Tarvas U15 võistkond võistles esmakordselt enda vanuseklassi kõige tugevamas sarjas – U15 Esiliigas.
FOTO: Günther Küttis (Rakvere kunstmurustaadion, 26.08.2020)
Mida toob klubile 2021?
JL: “Ootame huviga koostööd uue noortetööjuhiga. Huvitav saab olema näha kas ja kuidas noored hakkavad esindust kandma. Omamoodi oleme natukene alguses tagasi. Restart. Kui omal ajal Rakvere eest sai madalamates liigades alustatud olin ka 16. Kuigi nüüd ilmselt konkurents mõnevõrra tugevam. Samas oleme ka klubiliselt tugevam kui kunagi varem.
Soovitaksin klubi noortele sihikindlat töötegemist, püüelge oma unistuste poole ja andke endast maksimum. Alati on võimalik rohkem teha — minge staadionile, võtke pallid ja tehke iseennast paremaks mängijaks. See on see kuidas sa saad ennast aidata. Sa saad hiljem ainult kahetseda tegemata jäänud tööd. Mulle väga meeldib staadionilt mööda sõites näha neid kutte, kes seal rassivad – neid töömehi on meil, aga alati võiks ju rohkem!”
RK: “Kollektiivi veel täiendusi ja klubisse uusi inimesi. Koroona muidugi muudab meid ärevaks ja äraootavaks, mis täpselt aasta esimesest poolest saab. Kui koroona välja jätta, siis üldiselt on tulemas palju uusi põnevaid turniire, laagreid ja persoone klubi juurde.”
TR: “Klubiga on liitunud uus noortetööjuht. Sooviksin näha, millised uuendused ja muudatused Peeter ellu viib.
Esinduse mõttes tuleb ka väga huvitav aasta, sest üle mitme aasta saame nüüd ka treeningutel näha samu mängijaid, kes võistlustel linna au hakkavad kaitsma. Saame treeningutel töötada grupina ja lahendada probleeme nii, et kõik protsessist osa saavad.”
AR: “Loodame koroona kiiret taandumist. Uustulijad annavad kindlasti energiat juurde. Usun, et tekib mõnus sünergia, mis aitab klubitegevuse rohkem elule ja viib meid järgmisele tasemele. 2021 saab olema põnev.”
Rakvere JK Tarva naiskond lõpetas 2020 hooaja Rakvere jaoks läbi aegade parima tulemusega, kui tuli Esiliigas 7. kohale (ka 2014 oli Tarva naiskond Esiliigas seitsmes, ent siis tähistas see liigas viimast kohta. Tänavu osales naiste Esiliigas aga 12 võistkonda.)
FOTO: Rakvere kunstmurustaadion, 07.06.2020
5-10 aasta pärast, kus me omadega ideaalis olla võiks?
JL: “Tahame olla Esiliigas oma mängijatega ja ehk ka mõne täiendusega. Võistkond võiks olla professionaalne oma olemuselt — suure staffi ja mängijatega, kes tõeliselt tahavad jalgpalluriteks saada. Tahame, et meie naistejalgpall oleks suurem, kvaliteetsem ja laiapõhjalisem — selles suunas hakkame kõvasti tööle. Noortejalgpall peab olema mõtestatum ja kindla kvaliteediga, et siit sirguks igast vanuserühmast hulk mängijaid, kes saavad esindusvõistkonnas hakkama. Treeneripersonal võiks olla suurem. Kõik võiksid töötada ühise eesmärgi nimel, ühistel alustel ja meil võiksid olla juba n-ö vanuserühma spetsialistid.”
RK: “Loodame tulevikus tagasi olla Esiliiga tipus oma mängijatega, kes siitkandist pärit ja treenivad siin. Meie siht on, et kogu protsess toimuks siin. Enam pole õnneks esindusmeeskonna treener päris üksi nagu kunagi. Loodame, et meie tegevus astub igas aspektis veelgi sammu edasi. Seda ka noortetöös ja naiste/tüdrukute jalgpallis, kus meil on soov avada veel gruppe.
Viie aastaga võiks esindus tõusta tagasi Esiliiga tippu. Kümne aastaga kõrgliigasse tagasi jõudmine oleks ilus. Infra poolelt ootame jalkahalli ja olmehoonet. Unistame kunstmurustaadionist, kus oleks korralik ja kaetud tribüün.
Mahtude kasvades võib meil tulevikus veel vaja minna täiendavalt üht kunstmuru. Arvuliselt võiks klubiga olla seotud 1000 liiget. See tundub hetkel reaalne ja samas ka piirkonnale suhteliselt optimaalne arv.”
TR: “Sooviksin, et Tarva noortegrupid (u15, u16, u17) võistleksid Eesti noorte esiliigades ja seda sama loodaks näha ka esindusmeeskonna mõistes (meeste esiliigas). Kindlasti sooviks jalgpallihalli valmimist, sest usun, et see aitaks kaasa meil sportliku taseme tõusule. Samuti sooviks kunstmurule paremaid tingimusi nii lastele (mängijatele) kui ka pealtvaatajatele. Ideaalis võiksime olla sellises olukorras, et esindusmeeskond mängiks Esiliiga A ja duubel oleks meeste teises liigas esiviisikus.”
AR: “Linnastaadionil on meil väga hea ja lahe, super muru ja kõik muu, aga loodetavasti paranevad varsti ka meie talvisemad ning kevad-sügis tingimused koos olmevõimalustega kunstmurul. Mängukorraldajate jaoks pole midagi rohkem stressitekitavat kui üritada võistluspäeval nelja kohtuniku ning inspektoriga 2×2 meetrisse kunkusse mahtuda, kuhu jõudmiseks tuleb läbi mängijate murda.
Muidugi ka katusega tribüün ja häda tegemise järel võimalus kemmergus vett peale lasta on meie suur unistus. Juba praegu oleme kaasatuse poolest ilmselt kogu Virumaa suurim spordiklubi. Sellise massi jaoks võiks need unistused lähitulevikus realiseeruda. Leian, et need asjad ei tohiks olla ulme, mida oodata veel ka aastal 2025 või 2030.
Loodetavasti oleme oma esindusega tõusnud tagasi kõrgustesse, mis kõnetab kohalikke ning pakume mänge, kus hingestatuse puudumises meid süüdistada ei saa. Tahaks selle aja jooksul näha ka A-koondisse väljamurdnud Rakvere taustaga mees- ja naismängijaid ning saada noortekoondiste treeneritelt tagasisidet, et Rakverest tulevad noored on kõik tugevatahtelised hea füüsilise ettevalmistuse ja jalka ABC hästi omandanud jalgpallurid.”
Rakvere JK Tarvas esimene perepäev Rakvere kunstmurustaadionil — Tarva päev 2015 (vaata ka videokokkuvõtet: link). Teine Tarva päev toimus 2017 Rakvere linnastaadionil (pilt).
Mida soovida aasta lõpetuseks ja ka tulevikuks klubilistele, toetajatele ja poolehoidjatele?
JL: “Klubilised: Tulge vaatame meie noortemänge — eelkõige lapsevanemad. Teil on korra elus mingi ajaaken, kus te oma lapsi mängimas näete. Vahet ei ole millisel tasemel või turniiril nad ka poleks, siis teie toetus on neile tegelikult väga oluline. Aeg lendab ja iga selline moment, kus näete neid pingutamas ja endast parimat andmas on väärt kohale tulemist.
Toetajad: Tänan kõiki inimesi, kes on meid kuidagimoodi aidanud. Oleme uhked, et te olemas olete!”
RK: “Aitäh kõigile, kes on moel või teisel kohalikule jalgpalliklubile abiks olnud. Tänu teile saamegi toimetada. Teie panus on hindamatu.
Loodame, et tulevikus leiavad fännid taas tee tribüünile. Omade noorte pingutus on seda väärt, et neile kaasa elada. Head vana aasta lõppu ja paremat uut!”
TR: “Loodame, et kõigepealt paraneb ka üleüldine olukord ühiskonnas (viiruse mõttes). Olge terved, ettevaatlikud ja hoidke üksteist. Sellisel keerulisel ajal proovige säilitada positiivset meelt ja tuleval hooajal loodame pakkuda ka rõõmsamaid etteasteid jalgpalliväljakul.”
AR: “Kannatlikku meelt, paremad ajad on ees. Head vana lõppu ja edukat uut!”
