Pühapäeval lõppes Tarva naiskonna hooaeg, kui kodusel kunstmurul mängiti 1-1 viiki Jõhvi Phoenixiga. Eesti naiste meistrivõistluste Esiliigas osales tänavu 12 võistkonda ning Rakvere saagiks oli 7. koht.
Naiste Esiliiga 2020 hooaeg koosnes kahest osast. Kõigepealt mängisid võistkonnad omavahel ühe ringi ning pärast seda mängisid 1.–6. ja 7.–12. kohal asuvad naiskonnad omavahel veel ühe ringi. Kõik teenitud punktid võeti teise ringi kaasa ning hooaja lõpuks kogunes kõigile võistkondadele 16 kohtumist.
2020 lõppkoht on Rakvere läbi aegade parim tulemus Eesti naiste meistrivõistluste Esiliigas. 2019 Rakverel naiskonda liigat mängimas polnud. 2018 osales Tarva naiskond Naiste Teises liigas, aste allpool Esiliigat, ja lõpetas toonase hooaja tabeli keskel (4. koht 7 võistkonna arvestuses). 2017 oli Tarvas samas liigas eelviimane (8. koht, 9 osalevat klubi). Viimati enne tänavust pallis Tarvas naiste Esiliigas 2014 hooajal, kui jäi viimaseks (7. koht, 7 klubi).
Tarvas oli hooaja lõikes kõige noorema koosseisuga mänginud võistkond liigas. Mitmeski mängus oli Tarva võistkonna platsile pääsenud mängijate keskmiseks vanuseks alla 18. eluaasta.
Naiste Esiliiga 2020 lõpptabel
Tarva parimaks väravakütiks oli 19 tabamusega Gerda Johanna Leichter, kes liiga väravaküttide üldarvestuses platseerus neljandale kohale (Naiste Esiliiga parimaks väravalööjaks oli Gerli Israel 26 väravaga). Tarva resultatiivsuselt teine väravalööja oli kaheksa tabamusega Ulrika Mikenberg, kolmas Naida Imanova seitsme väravaga.
Kõik 16 liigamängu tegid Rakvere eest kaasa kolm mängijat – Hanna Kaiva, Ave Nurmeots ja Anette Steinberg. Kogunenud mänguminutite järgi oli Tarva esikolmik – Anette Steinberg (1440 minutit, max!), Hanna Kaiva (1391) ja Naida Imanova (1260).
Gerda Johanna Leichter vs Kohtla-Järve JK Järve. Tarvas võitis kohtumise 16-1, Leichter lõi 6 väravat. (FOTO: 23.08.2020, Rakvere kunstmurustaadion)
JK Tarvas naiskonna peatreener Maddi Rennel:
Rakvere taasloodud esindusnaiskonnal on äsja lõppenud esimene hooaeg. Soorituse ja tulemuse suhtes võib hooajale hindeks panna nõrgema 4. Kui hooaja alguses sai seatud eesmärk – pigem väga optimistlik eesmärk muidugi, aga tulebki julgelt mõelda, olla esimese ringi lõpuks TOP 6 hulgas, et viimane ring mängida tugevamate võistkondade vastu, siis reaalsus oli 7. koht ning mängud tabeli teise poole võistkondade vastu. Arvestades, et meie hooaja läbivaks probleemiks oli rünnakute realiseerimine, siis oli justkui isegi hea, et saime mängida teist ringi alumise poole vastu – viimase 5 mängu saldoks jäi 24 väravat.
Nõrgaks jäi meil kindlasti mängijate füüsiline ettevalmistus – väga paljudes raskemates mängudes murdusime 70 minuti paiku. Siin on suur vastutus minul, kes ma treeninguid koostasin, ja kindlasti hea õppetund edaspidiseks. Olulist rolli mängis muidugi ka fakt, et pool võistkonnast mängis eelmine hooaeg veel 9v9 poolel väljakul jalgpalli (2×35 min) ning ei olegi lihtne tulla 14-aastastena täiskasvanute hulka.
Head meelt tegi kindlasti võistkonna ühtsus – kui hooaja algus oli veidi rabe selles osas, nooremad ei mõistnud vanemaid ning vanemad ei mõistnud nooremaid, siis hooaja lõpp oli selles osas oluliselt roosilisem. Koostöö sujus lõpuks päris kenasti, toetati üksteist lõpuni välja – muidugi, vahel tuli ette ka negatiivseid märkuseid üksteise suhtes, aga see on samuti osa jalgpallist, millega peab õppima toime tulema. Ja muidugi võistkonna üldine areng hooaja vältel – seda oli nauditav jälgida.
Kõige positiivsem ja negatiivsem hetk – põhimõtteliselt identsed hetked, mis pakuvad kõige ehedamaid emotsioone. Meie esimene mäng Elvas pakkus ehk selle kõige tõelisema ja siirama positiivse emotsiooni, kui meie noormängija Anette 90+1 minut 3:2 võiduvärava lõi. Video pealt hiljem üle vaadates oli näha mängijates tõelist õnnetunnet.
Negatiivne hetk – kodumäng Narvaga, kui meile endale löödi 4:5 võiduvärav 90+2 minut. Taaskord kogesime seda kõige siiramat emotsiooni, kuid seekord negatiivset. Me olime nii palju võidelnud selles mängus ja tulnud tagasi 0:2 pealt 2:2 peale, siis 2:4 pealt 4:4 peale ja lõpuks sai ikkagi vastane oma tahtmise. See pettumus mängijate näos oli midagi erakordset. Aga see ongi jalgpall ja nagu ma kuskil öelnud olen – emotsioon loeb!
Kuna minul endal jääb see hooaeg viimaseks naistejalgpallis, siis on väike plaan puhkuse ajal naiskonna mängijad ühise laua taha kutsuda ja hooaeg kenasti kokku võtta veel omavahel ning oma võlad ära tasuda (pitsad ja jäätised).
Mis saama hakkab? Praegune mängija Liisa võtab juhtohjad üle. Minus on siiras usk, et kui mängijad ja treener ise vähegi tahavad, siis on nad võimelised mõne aastaga Esiliigas medalitele mängima, sest potentsiaali on nendes tüdrukutes kõvasti. Aga selleks peab silm särama ning kõvasti tööd tegema. Unistama peab suurelt!
JK Tarvas naiskonna kapten Liisa Lepasaar:
On olnud pikk ja vägev hooaeg. Kindlasti polnud kerge aasta. Kuid läbi see hooaeg sai ja võin öelda, et naiskond tegi hea esituse. Iga mäng oli enda moodi ja kindlasti tegime me vigu, kuid oli näha, et olime suutelised neist vigadest ka õppima. Hooaja vältel pidev probleem oli minu arvates realiseerimine. Kindlasti on asju, mille kallal peame kõvasti vaeva nägema ja pingutama, et mängupilt läheks paremaks. Näiteks, usun, et järgmise hooaja ettevalmistusele on vaja rohkem rõhku panna füüsilisele ettevalmistusele, kuna oli näha, et teatud minutitel kustusime ja siis lasime sisse vigu, mida tavaliselt me ei teeks.
See oli esimene hooaeg, kus me kõik koos mängisime ja veel naiste esiliigas ning lõpetasime 7. kohaga 12st, mis ei ole ka halb. Meil on palju noori, kes enne seda hooaega mängisid poolel väljakul ning said hakkama väga hästi esiliigas ja vanemate mängijate vastu, kes aastaid neist rohkem mänginud. Vanemad mängijad, kuhu alla kuulun ka mina, üritasime noori toetada hooaja vältel ja olla eeskujuks platsil. Selle eest suur kiitus ka vanematele mängijatele. Seda arvestades arvan ja usun, et naiskonnal on väga suur sisu ja tahe. Edasiminekuks ei tohi me seda sisu kaotada, tähtis oleks, et me teeks koostööd ja usun, et siis tuleb järgmine hooaeg veelgi parem. Meeldejäävaid positiivseid emotsioone valmistavaid hetki oli hooajal palju.
Naiskonna ühtsus ja läbisaamine võttis kindlasti aega ja nõudis ka tööd igalt ühelt. Hooaja alguses oli kindlasti see läbisaamine veel nõrga võitu, mis kajastus ka platsil kuid iga mängu ja trenniga läks see paremaks. Koostöö läks paremaks ja mängijad hakkasid ennast rohkem avama. Kindlasti oli ka negatiivseid momente, aga usun, et see on osa sellest ja neid momente peab ka olema. Igasugused emotsioonid on normaalsed ja enda väljendamine on vajalik. Nagu ikka, nii palju kui on inimesi, nii palju on ka arvamusi. Kui need negatiivsed hetked kõrvale jätta, siis me alati toetasime üksteist igas mängus, nii lõpuni välja!
Kuna nüüd on tulemas ka muudatused, siis saab kindlasti see algus olema raske, kuid nagu enne mainisin, siis koostöö ja tahe on see, mis meid edasi kõige paremini viib. Olen tänulik selle eest, et sain selle hooajaga õppida naiskonna mängijaid tundma ja võin käsi südamel öelda, et see on üks vingemaid koosseise. Esindusnaiskond on täis talendikaid mitmekülgseid mängijaid. Olen mänginud Tarva naiskonnas juba alates 2009. aastast ning see hooaeg on olnud kõige õpetlikum ja vägevam. Tänan Maddit tema töö eest, kuna ta tegi enda tööd südamega ning oli alati meile olemas.
Järgmine hooaeg võtan üle esindusnaiskonna. Minu kui treeneri jaoks on see väga suur samm ning kavatsen anda endast kõik, et naiskond jätkaks edasi täies edus. Kuna mul ei ole kogemust suuremas jalgpallis treenerina, siis saab see olema minu jaoks väga suur väljakutse. Kindlasti on see ka selles osas raske mu enda jaoks kuna see tähendab, et ma ise enam ei mängi esindusnaiskonnas, aga olen valmis sellest loobuma kuna mul avaneb võimalus treenida sellist vägevat naiskonda ja saada kogemus, mis jääb külge terveks eluks. Pingutades ja tehes kõvasti koostööd, usun, et oleme suutelised mõne aasta pärast konkureerima medalite peale.
Rakvere JK Tarvas naiskond 2020
Jälgi Tarva naiskonna tegemisi facebookis ja instagramis.